Loomadel tekib aja jooksul väga palju mutatsioone. >99.9% kõikidest mutatsioonidest on kahjulikud või neutraalsed.




Statistika näitab, et keskeltläbi on igal lapsel >=1.6 UUT mutatsiooni kaasa sündinud.

Järgnev joonis (Poissoni jaotus) näitab kui suur on tõenäosus, et sünniks mingi arvu UUTE mutatsioonidega laps




Järgnev joonis kujutab populatsiooni dünaamikat, kui algtingimused on: 100 isendit ilma mingite mutatsioonideta (perfektsed indiviidid) ajahetkel t=0.
Roheline joon näitab üleüldist populatsiooni kasvu.
Sinine joon näitab mutatsioone omavate isendite arvu, kusjuures vanemad annavad peale neil endal olevate mutatsioonide edasi ka uusi, mis seemne- ja munarakkudes tekivad.





Sinine joon näitab muteerunud isendite osakaalu kogupopulatsioonist. (see ei sõltu suremuse %st ega algväärtustest)
Nagu me näeme, omavad peale lühikest aega (ca 400 aastat) pea kõik isendid juba ühte või mitut mutatsiooni.

Kuna teatavasti ei saa genoom mutatsioone lõputult vastu võtta, ilma et tekiksid tõsised komplikatsioonid (kaasaarvatud surm), siis peab ühel hetkel saabuma olukord, kus mutatsioone on nii palju, et rohkem neid ei ole võimalik taluda.

Seega minnes selle mudeliga edasi, saabub mingi aja pärast olukord, kus igal indiviidil on nii palju mutatsioone (just leidsime, et mutatsioonide arv ajas pidevalt suureneb), et rohkem "ei mahu".

Piltlikult : geen X saab vastu võtta 10 erinevat mutatsiooni, mis tema omadusi oluliselt ei mõjuta. Olles mingi neist vastu võtnud (neutraalne mutatsioon), saab ta veel vastu võtta ntx 3 mutatsiooni, mis oleksid neutraalsed. Ühel hetkel ei saa selles geenis X mitte ühtegi mutatsiooni enam toimuda, ilma et see geen lakkaks töötamast.

Sama lugu peaks meie mudeli järgi kogu populatsiooniga juhtuma. Mutatsioonid muudkui kujuvad ja kuhjuvad, kuni saabub olukord, kus peaaegu mitte kellelegi neid juurde ei mahu. Ka praegu juhtub, et indiviid sureb sündides või varakult mingi mutatsioonit tõttu, kuid väikesel osal kogu populatsioonist.

Saabub dünaamiline tasakaal, kus pea iga uue mutatsiooniga laps sureb või ei ole elujõuline. Sellisel juhul jäävad ellu ainult need, kellele ei tule uusi mutatsioone.

Nagu näha on tulevik must ning see, et me sellises olukorras veel ei ole, tähendab, et

  1. Evolutsioon ei ole see mehhanism, mis elu siia tõi
  2. Elu vanus on väike (mutatsioone pole veel palju kuhjunud)